väljaannete_pilt

Mustkael-kurgede (Grus nigricollis) noorloomade elupaigavalik pesitsusskaalade lõikes ja kodupiirkonna hindamine pesitsusjärgsel perioodil.

väljaanded

autor: Xuezhu Li, Falk Huettmann, Wen Pei, Jucai Yang, Yongjun Se, Yumin Guo

Mustkael-kurgede (Grus nigricollis) noorloomade elupaigavalik pesitsusskaalade lõikes ja kodupiirkonna hindamine pesitsusjärgsel perioodil.

autor: Xuezhu Li, Falk Huettmann, Wen Pei, Jucai Yang, Yongjun Se, Yumin Guo

Liik (linnud):Mustkael-kurg (Grus nigricollis)

Ajakiri:Ökoloogia ja looduskaitse

Kokkuvõte:

Mustkael-kurgede (Grus nigricollis) elupaigavaliku ja kodupiirkonna üksikasjade ning karjatamise mõju neile jälgisime aastatel 2018–2020 juulis ja augustis Gansu Yanchiwani riikliku looduskaitseala Danghe märgalal satelliitseire abil populatsiooni noori liikmeid. Samal perioodil viidi läbi ka populatsiooni seiret. Kodupiirkonda kvantifitseeriti tuumatiheduse hindamise meetoditega. Seejärel kasutasime Danghe märgalal erinevate elupaigatüüpide tuvastamiseks kaugseire piltide tõlgendamist koos masinõppega. Elupaigavaliku hindamiseks kodupiirkonna ja elupaiga skaalal kasutati Manly valikusuhtarve ja juhusliku metsa mudelit. Uuringualal rakendati 2019. aastal karjatamise piiramise poliitikat ja mustkael-kurgede reaktsioon näitas järgmist: a) noorte kurgede arv suurenes 23-lt 50-le, mis näitab, et karjatamisrežiim mõjutab kurgede sobivust; b) praegune karjatamisrežiim ei mõjuta kodupiirkonna pindala ega elupaigatüüpide valikut, kuid see mõjutab sookurgede ruumikasutust, kuna kodupiirkonna keskmine kattuvuse indeks oli vastavalt 1,39% ± 3,47% ja 0,98% ± 4,15% aastatel 2018 ja 2020; c) keskmise päevase liikumisdistantsi ja hetkekiiruse üldine kasvutrend näitab noorte sookurgede liikumisvõime suurenemist ning häiritud sookurgede osakaal suureneb; d) inimtegevusest tingitud häiringud mõjutavad elupaigavalikut vähe ning majad ja teed ei mõjuta sookurgesid praegu peaaegu üldse. Sookured valisid järvi, kuid kodupiirkonna ja elupaigavaliku skaala võrdlemisel ei saa ignoreerida soo-, jõe- ja mäeahelikupiirkondi. Seetõttu usume, et karjatamise piiramise poliitika jätkamine aitab vähendada kodupiirkonna kattumist ja seejärel liigisisest konkurentsi ning seejärel suurendab noorte sookurgede liikumise ohutust ja lõppkokkuvõttes populatsiooni sobivust. Lisaks on oluline majandada veevarusid ning säilitada olemasolev teede ja hoonete jaotus märgaladel.

PUBLIKATSIOON SAADAVAL AADRESSIL:

https://doi.org/10.1016/j.gecco.2022.e02011