Ajakiri:Ornitoloogia ajakiri, 160(4), lk 1109-1119.
Liik (linnud):Väikesed väikevaagnad (Numenius phaeopus)
Kokkuvõte:
Rändlindude peatuspaigad on kriitilise tähtsusega tankimiseks ja puhkamiseks. Rändlindude elupaiganõuete selgitamine peatumise ajal on oluline rändeökoloogia mõistmiseks ja looduskaitse korraldamiseks. Rändlindude elupaikade kasutamist peatuspaikades on aga piisavalt uuritud ning liikidevaheline individuaalne varieeruvus elupaikade kasutamises on suures osas uurimata. Jälgisime rändavate väikevurride (Numenius phaeopus) liikumist globaalse positsioneerimissüsteemi ja globaalse mobiilsidesüsteemi siltide abil Chongming Dongtanis, mis on oluline peatuspaik Lõuna-Kollases meres Hiinas, 2016. aasta kevadel ning 2017. aasta kevadel ja sügisel. Multinomiaalset logistilist regressiooni ja mitmemudelilist järeldust kasutati üksiku linnu, päevateguri (päev vs öö) ja loodete kõrguse mõju tuvastamiseks väikevurride elupaiga kasutamisele peatumise ajal. Väikevurride aktiivsuse intensiivsus oli öösel madalam kui päeval, samas kui märgistatud väikevurride maksimaalne läbitud kaugus oli päeval ja öösel sarnane. Soola- ja mudamadalaid kasutasid kõik isendid intensiivselt kõigil kolmel aastaajal: vastavalt > 50% ja 20% kõigist andmetest saadi soola- ja mudasoodest. Elupaikade kasutamine erines isendite lõikes oluliselt; 2016. aasta kevadel kasutasid mõned isendid põllumaad ja metsamaad, samas kui 2017. aastal kasutasid mõned isendid loodeteala lähedal asuvat taastamismärgala. Üldiselt kasutati soola-, põllu- ja metsamaad sagedamini päeval, mudamadalaid aga öösel. Loodete kõrguse suurenedes mudamadaliku kasutamine vähenes, samas kui soolamadaliku kasutamine suurenes. Tulemused näitavad, et isendipõhine biojälgimine võib anda üksikasjalikke andmeid elupaiga kasutamise kohta nii päeval kui ka öösel. Elupaikade kasutamise erinevused isendite ja perioodide vahel rõhutavad mitmekesiste elupaikade olulisust lindude kaitsel.
PUBLIKATSIOON SAADAVAL AADRESSIL:
https://doi.org/10.1007/s10336-019-01683-6
