väljaannete_pilt

GPS-jälgimise abil avastatud haavatavate täiskasvanud hiina haigrute (Egretta eulophotes) ränne ja talvitumine.

väljaanded

autor: Zhijun Huang, Xiaoping Zhou, Wenzhen Fang, Xiaolin Chen

GPS-jälgimise abil avastatud haavatavate täiskasvanud hiina haigrute (Egretta eulophotes) ränne ja talvitumine.

autor: Zhijun Huang, Xiaoping Zhou, Wenzhen Fang, Xiaolin Chen

Liik (linnud):Hiina haigrud (Egretta eulophotata)

Ajakiri:Lindude uurimine

Kokkuvõte:

Rändlindude vajaduste tundmine on kriitilise tähtsusega haavatavate rändliikide kaitseplaanide väljatöötamisel. Selle uuringu eesmärk oli määrata kindlaks täiskasvanud hiina haigrute (Egretta eulophotata) rändeteed, talvitusalad, elupaikade kasutus ja suremus. GPS-satelliitsaatjate abil jälgiti 60 täiskasvanud hiina haigrut (31 emast ja 29 isast) asustamata avamere pesitsussaarel Dalianis, Hiinas. Analüüsiks kasutati GPS-asukohti, mis registreeriti 2-tunnise intervalliga juunist 2019 kuni augustini 2020. Kokku lõpetasid sügis- ja kevadrände vastavalt 44 ja 17 jälgitud täiskasvanud lindu. Võrreldes sügisrändega näitasid jälgitud täiskasvanud lindude marsruudid mitmekesisemaid marsruute, rohkem peatuspaiku, aeglasemat rändekiirust ja pikemat rändeaega kevadel. Tulemused näitasid, et rändlindudel olid kahe rändehooaja jooksul erinevad käitumisstrateegiad. Emaste kevadrände kestus ja peatuse kestus olid oluliselt pikemad kui isastel. Kevadise saabumis- ja lahkumiskuupäevade, samuti kevadise saabumiskuupäeva ja peatuse kestuse vahel esines positiivne korrelatsioon. See leid näitas, et pesitsuspaikadesse varakult saabunud haigrud lahkusid talvitusaladelt varakult ja neil oli lühem peatusaeg. Täiskasvanud linnud eelistasid rände ajal loodetevahelise ala märgalasid, metsamaad ja vesiviljelustiike. Talvitusperioodil eelistasid täiskasvanud linnud avamere saari, loodetevahelise ala märgalasid ja vesiviljelustiike. Täiskasvanud hiina haigrute ellujäämismäär oli võrreldes enamiku teiste levinud ardeid-liikidega suhteliselt madal. Vesiviljelustiikidest leiti surnud isendeid, mis viitab inimtegevusest tingitud häirimisele kui selle haavatava liigi peamisele surmapõhjusele. Need tulemused rõhutasid haigrute ja inimtekkelise vesiviljelusmärgala vaheliste konfliktide lahendamise ning looduslike märgalade loodetevahelise ala madalike ja avamere saarte kaitsmise olulisust rahvusvahelise koostöö kaudu. Meie tulemused aitasid kaasa täiskasvanud hiina haigrute seni tundmatute aastaste aegruumiliste rändemustritega tutvumisele, pakkudes seeläbi olulist alust selle haavatava liigi kaitseks.

PUBLIKATSIOON SAADAVAL AADRESSIL:

https://doi.org/10.1016/j.avrs.2022.100055