väljaannete_pilt

Ohustatud idamaise toonekure (Ciconia boyciana) rändeteed Xingkai järvest Hiinas ja nende korduvus GPS-jälgimise abil.

väljaanded

autorid Zeyu Yang, Lixia Chen, Ru Jia, Hongying Xu, Yihua Wang, Xuelei Wei, Dongping Liu, Huajin Liu, Yulin Liu, Peiyu Yang, Guogang Zhang

Ohustatud idamaise toonekure (Ciconia boyciana) rändeteed Xingkai järvest Hiinas ja nende korduvus GPS-jälgimise abil.

autorid Zeyu Yang, Lixia Chen, Ru Jia, Hongying Xu, Yihua Wang, Xuelei Wei, Dongping Liu, Huajin Liu, Yulin Liu, Peiyu Yang, Guogang Zhang

Liik (linnud):Ida-toonekurg (Ciconia boyciana)

Ajakiri:Lindude uurimine

Kokkuvõte:

Kokkuvõte Ida-toonekurg (Ciconia boyciana) on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) punases nimekirjas ohustatud liikide hulgas loetletud ohustatud liigina ja Hiinas liigitatakse see esimese kategooria riiklikult kaitsealuseks linnuliigiks. Selle liigi hooajalise liikumise ja rände mõistmine hõlbustab tõhusat kaitset ja populatsiooni edendamist. Märgistasime 27 ida-toonekurg pesakonda Xingkai järve ääres Sanjiangi tasandikul Heilongjiangi provintsis Hiinas, kasutasime GPS-jälgimist nende jälgimiseks aastatel 2014–2017 ja 2019–2022 ning kinnitasime nende detailsed rändeteed ArcGIS 10.7 ruumilise analüüsi funktsiooni abil. Sügisrände ajal avastasime neli rändeteed: ühe tavalise pikamaa rändetee, mida mööda toonekured rändasid talvituma mööda Bohai lahe rannikut Jangtse jõe kesk- ja alamjooksule, ühe lühikese rändetee, mida mööda toonekured talvitusid Bohai lahes, ja kaks muud rändeteed, mida mööda toonekured ületasid Kollase jõe ümber asuva Bohai väina ja talvitusid Lõuna-Koreas. Sügis- ja kevadrände vahel ei täheldatud olulisi erinevusi rändepäevade arvus, viibimispäevades, rändekaugustes, peatumiste arvus ja peatuspaikades veedetud päevade keskmises arvus (P > 0,05). Siiski rändasid toonekured kevadel oluliselt kiiremini kui sügisel (P = 0,03). Samad isendid ei näidanud sügis- ega kevadrändel oma rändeajastuses ja marsruudivalikus suurt korduvust. Isegi samast pesast pärit toonekured näitasid oma rändeteedes märkimisväärset isenditevahelist varieeruvust. Tuvastati mõned olulised peatuspaigad, eriti Bohai ääres ja Songneni tasandikul, ning uurisime lähemalt nende kahe olulise koha praegust kaitsestaatust. Kokkuvõttes aitavad meie tulemused mõista ohustatud idamaiste toonekure iga-aastast rännet, levikut ja kaitsestaatust ning pakuvad teaduslikku alust selle liigi kaitsealaste otsuste tegemiseks ja tegevuskavade väljatöötamiseks.

PUBLIKATSIOON SAADAVAL AADRESSIL:

https://doi.org/10.1016/j.avrs.2023.100090