Ajakiri:Linnukasvatusteadused, 10(1), lk 19.
Liik (linnud):Suur-valge-laukhaned (Anser albifrons)
Kokkuvõte:
Rändeteooria ja mõned empiirilised uuringud näitavad, et parimate pesitsuspaikade pärast konkureerimiseks ja sigimisedu suurendamiseks kipuvad pikamaa-rändlinnud kevadisel rändel omaks võtma aja minimeerimise strateegia, mille tulemuseks on lühem kevadränne võrreldes sügisesega. GPS/GSM-saatjate abil jälgisime 11 suur-valge-laukhane (Anser albifrons) täisrännet Kagu-Hiina ja Venemaa Arktika vahel, et selgitada välja Ida-Aasia populatsiooni rändeaeg ja -marsruudid ning võrrelda selle populatsiooni kevad- ja sügisrände kestuse erinevust. Leidsime, et kevadine ränne (79 ± 12 päeva) võttis sama vahemaa läbimiseks enam kui kaks korda kauem aega kui sügisene ränne (35 ± 7 päeva). See rände kestuse erinevus tulenes peamiselt oluliselt pikemast ajast kevadel (59 ± 16 päeva) kui sügisel (23 ± 6 päeva) ja oluliselt rohkemates peatuspaikades. Pakume välja, et need haned, keda peetakse osaliselt kapitaliga pesitsevateks haneteks, veetsid peaaegu kolmveerand kogu rändeajast kevadistel peatuspaikadel, et omandada energiavarusid lõplikuks investeeringuks paljunemisse, kuigi me ei saa ümber lükata hüpoteesi, et kevadise sula ajastus aitas samuti peatuse kestusele kaasa. Sügisel omandasid nad pesitsuspaikadel vajalikud energiavarud, et jõuda Kirde-Hiina peatuspaikadesse peaaegu ilma peatuseta, mis vähendas sügisesi peatusaegu ja tõi kaasa kiirema sügisrände kui kevadel.
PUBLIKATSIOON SAADAVAL AADRESSIL:
https://doi.org/10.1186/s40657-019-0157-6
